Tervislik Vahemere köök – 10 kuulsat Vahemere rooga!

10_vahemere_toitu

Vahemere-äärsed piirkonnad on pika väärika ajalooga ja seda on ka nende toidukultuur. Kõige tuntumateks Vahemere köögi esindajateks on kahtlemata Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania. Samas kuuluvad sinna hulka ka teised riigid Vahemere ida- ja lõunarannikult, sealhulgas näiteks Türgi, Egiptus, Tuneesia ja Maroko. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt, mis ühendab nende riikide toidukultuure, miks on Vahemere stiilis toitumine populaarne ka mujal maailmas ning valime välja 10 populaarsemat Vahemere rooga.

Vahemere-äärseid riike ühendavad omavahel nii ühine ajalugu kui ka Vahemere poolt mõjutatud kliima ja majanduskeskkond. Samuti on Vahemere ümbrus läbi aegade olnud oliivipuude looduslikuks levikupiirkonnaks. See on tinginud mitmeid sarnasusi Vahemeremaade toidukultuuris ning tõstnud oliivid ja oliiviõli aukohale kõigi ümbritsevate piirkondade toidulaual. Lisaks oliividele ja oliiviõlile jagavad Vahemeremaad veel kahte n-ö põhitoiduainet, milleks on nisu (sh nisusai ja pasta) ning viinamarjad ja nendest valmistatud vein.

Vahemere köögiga seoses räägitakse tihti ka Vahemere dieedist ehk Vahemere-stiilis toitumisest, millel arvatakse olevat positiivne mõju tervisele. Vahemere dieet on mõjutatud peamiselt Kreeka, Itaalia ja Hispaania traditsioonilistest toitumismustritest. Klassikaliselt on sellele toitumisviisile iseloomulik rohke (extra virgin) oliiviõli, kaunviljade, rafineerimata teraviljade ning puu- ja köögiviljade tarbimine. Võrdlemisi palju tarbitakse selle toitumisviisi puhul ka kala ning mõõdukalt teatud piimatooteid (jogurt, juust) ja veini. Vahemere-stiilis toitumise puhul tarbitakse vähe punast liha.

Sellisel toitumisviisil arvatakse olevat mitmeid soodsaid mõjusid meie tervisele. Kõige rohkem on uuritud Vahemere stiilis toitumise mõju meie südamele ja veresoonkonnale. Uuringute tulemusel vähendab selline toitumisviis südamehaiguste riskitegureid, aidates alandada vererõhku ja normaliseerida kolesteroolitaset. Samuti kaitsevat selline toitumine teiste krooniliste haiguste, sh diabeedi ja vähkkasvajate vastu. Siinkohal arvatakse oluline roll olevat just Vahemere-piirkonnale iseloomuliku oliiviõli tarvitamisel.

Meie Vahemere-köögi lemmikute hulka, mida me kindlasti proovida soovitame, kuuluvad järgmised Vahemere toidukultuuri pärlid:

  • Pizza on üks tuntumaid Itaalia toidukultuuri esindajaid maailmas. Klassikalistele Itaalia-stiilis pizzadele on omased puhtad maitsed. Näiteks Napolis kaetakse pizza tomatipasta, anšooviste ja mozzarellaga. Sanremos on traditsiooniliseks pizzakatteks saanud oliiviõlis praetud sibul koos soolatud sardiinidega. Provence piirkonnale on aga iseloomulik katta pizza sibula, mustade oliivide ja anšoovistega ning serveerida seda oliiviõli ja Parmesani juustu viiludega.
  • Pasta on samuti toit, mida Itaalias valmistatakse tihti värskelt ja eelistatakse nautida võrdlemisi väheste lisanditega. Väga levinud on spagettide serveerimine ainult koos küüslaugu ja oliiviõliga. Enamlevinud pastakastmeks on Itaalias lihtne kaste küpsetetest tomatitest koos küüslaugu ja maitserohelisega (basiilik või petersell). Sitsiilias armastatakse aga külluslikumaid maitseid ja pastale lisatakse juurde praetud sibulat, peekonitükke, küüslauku, oliive ja anšoovised. Tihti garneeritakse pasta serveerimisel täiendava oliiviõliga ja riivitud Parmesani juustuga.
  • Risoto valmistamises põimub Itaalias toidukunst ja toiduteadus, ning selle valmistamisel kehtivad teatud kindlad reeglid. Risotot valmistatakse lühikese teraga riisist, mis kuumutatakse eelnevalt läbi koos passeeritud köögiviljadega (sh sibula ja küüslauguga). Seejärel lisatakse jaokaupa puljongit kuni riisi pehmenemiseni ja koostisainete läbiküpsemiseni. Risotoretsepte on sadu erinevaid. Tihti lisatakse risotole peale köögiviljade ka mereande, liha, seeni ja juustu ning maitsestatakse ürtidega. Mõnel pool lisatakse risotole valmistamise käigus ka veini.
  • Paella on Hispaania riisiroog, mida, erinevalt Itaaliapärasest ristotost, valmistatakse pikateralisest riisist. Paella sisaldab tihti kanaliha, sealiha ja erinevaid koorikloomi ning seda valmistatakse laial madalal pannil. Maitseks lisatakse sageli ka köögivilju ja värvi andmiseks safranit. Mõnel pool Hispaanias lisatakse paellasse ka artišokisüdameid, herneid, paprikat, vorste, jms.
  • Bouillabaisse näol on tegemist Prantsusepärase hautisega, mis sisaldab hulgaliselt erinevaid mereande ja köögivilju. Rikkalikku rooga valmistatakse tavaliselt vähemalt 8 sööja jaoks. Mereandidest sisaldab see tavaliselt vähki, ogakukke, merilohet, peetrikala, merikuradit, meriangerjat, heiki, huntahvenat ja krabi. Lisaks suurele hulgale erinevatele mereandidele sisaldab bouillabaisse ka Vahemere köögivilju ja ürte, sealhulgas sibulat, küüslauku, tomatit, tüümiani, apteegitilli, peterselli, loorberit ja apelsinikoort.
  • Nizza salat ehk salade niçoise on Prantsusmaalt pärinev värviline ja toitev salat, mis sisaldab tomatit, tuunikala, keedumuna, Niçoise oliive ja anšooviseid. Salatikomponendid valatakse üle vingrettkastmega. Traditsionaalne Nizza salat võib lisaks sisaldada veel värskeid köögivilju: noori rohelisi aedube, punast paprikat, šalottsibulat, artišokisüdameid jm hooajalisi köögivilju. Muudes riikides on aga samuti levinud Nizza salati variant, kus leidub ka küpsetatud aedube ja keedetud kartulit.
  • Kreeka salat on vast üks kõige tuntumaid Kreeka köögist pärit toite. Klassikalises Kreeka salatis on koos tomat, viilutatud kurk, sibul, feta juust ja (Kalamata) oliivid. Salat maitsestatakse soola ja oreganoga ning niristatakse üle oliiviõliga. Tihti lisatakse juurde ka roheline paprika ja/või kapparid. Väljaspool kodumaad kohtab Kreeka salatis sageli ka rohelisi salatilehti.
  • Moussaka on Kreeka köögist päris vormiroog, mis koosneb kolmest (eelküpsetatud) kihist. Kõige alumise kihi moodustab viilutatud baklažaan, mida on praetud oliivõlis. Keskmiseks kihiks on lamba hakkliha, millele on lisatud tomatit või tomatipüreed, sibulat, küüslauku ja maitseainesegu (kaneel, nelkpipar, must pipar). Pealmise kihi moodustab bešamellkaste või munakaste.
  • Kuskuss pärineb Vahemere lõunakaldalt (sh Maroko ja Tuneesia aladelt) ning on oma olemuselt väikeseteraline nisumanna. Tihti serveeritakse kuskussi koos liha-köögiviljahautisega (tagine). Põhja-Aafrika köögile iseloomulikult kasutatakse roogadele värvi ja maitse andmiseks ka rohkelt vürtse: vürtsköömenit, koriandrit, safranit, kaneeli, nelki, tšillit ja paprikapulbrit. Samas on levinud ka kuskussi valmistamine kuivatatud aprikooside ja rosinatega.
  • Hummus on Põhja-Aafrikast (sh Egiptuse-aladelt) pärit populaarne kikerhernestest valmistatud määre või dipp, mis on nüüdseks levinud ka paljudesse teistesse Vahemeremaadesse. Hummust valmistatakse tavaliselt keedetud ja purustatud kikerhernestest (või muudest kaunviljadest), millele segatakse juurde tahini ehk seesamipasta, oliiviõli, sidrunimahl, sool ja küüslauk.

Kui leidsid artiklist häid mõtteid, millist Vahemere stiilis rooga järgmisena valmistada, siis vajalikud koostiskomponendid just sinu stiilis Vahemere-stiilis eine valmistamiseks leiad Da Vinci Food e-poest!

Muidugi ootavad klassikalised pastad, pizzad ja risotod sind ka Da Vinci restoranides!

by rasmus