Pasta keetmises ei tundu esmapilgul olevat midagi keerulist ning enamus meist saab sellega tõenäoliselt suurema vaevata hakkama. Kui pastakeetmiskunsti aga lähemalt uurida, võivad tõelistel itaalia toidukunsti austajatel tekkida mõned täiendavad küsimused. Kas lisada keeduvette ka soola? Või õli? Kas valmis pastat oleks vaja külma veega loputada? Oleme sellesse blogipostitusse kokku kogunud 10 levinud viga pasta valmistamisel, mida jälgida, kui tahta jõuda parima võimaliku pastaroani.
1. Kasuta pasta keetmiseks suurt potti.
Vali pasta keetmiseks piisavalt suur pott – see lubab pastal keemise ajal potis vabalt ringi liikuda. Liiga väikest potti kasutades surub see pasta keetmisel kokku tihedaks ja kleepuvaks pasta-palliks. See pole kindlasti see tulemus, mida soovime. Selle asemel vali pasta keetmiseks vähemalt 7-liitrise mahutavusega keedupott, mis annab pastale piisavalt ruumi „hingata“.
2. Lisa potti piisaval hulgal keeduvett.
Tihti kui oleme näljased, tundub hea mõte kasutada pasta keetmiseks vähem vett, et see rutem keema läheks. Siinkohal on hea mõte seda mitte teha. Samamoodi, nagu pasta vajab ideaalse tulemuse jaoks piisavalt suurt potti, vajab see ka piisavalt palju vett, et pasta oleks keetmisel üleni veega kaetud. Vastasel juhul võivad mõned pastatükid või spagetiotsad jääda liiga kõvaks ning rikkuda lõpptulemuse. Ühe standardsuuruses pakitäie pasta keetmiseks vajad 5-6 liitrit vett (u. 1 liiter vedelikku iga 100 g kuiva pasta kohta).
3. Lisa keeduvette soola. Ja siis veel natuke.
Sulge paariks sekundiks kõrvad üldiste toitumissoovituste osas ja maitsesta pastakeeduvesi hea hulga soolaga. Siinkohal ei piisa kahest soolatoosi raputusest, vaid 5-6 liitri peale läheb vaja vähemalt 1 teelusikatäis soola. Kas mäletad, kuidas maitseb suutäis merevett? See soolasus on see, mida pasta keetmiseks vajad ning mis annab pastale õige maitsenüansi. Pea meeles, et suur hulk lisatud soolast jääb pasta keetmisel ka keeduvette.
4. Lase vesi korralikult keema.
Lase veel enne pasta lisamist korralikult keema tõusta ehk oota ära suured keedumullid. Ära kiirusta pasta lisamisega siis, kui vesi on alles keema tõusmas või keeb üksikute väikeste mullidega. Pastameistrid teavad rääkida, et siinkohal võib kiirustamine samuti põhjustada „tooreks“ jäänud pastatükkide esinemist lõpproas. Selline tulemus muudaks aga kurvaks iga tõelise pasta-austaja.
5. Ära lisa keeduvette õli.
Kuigi mõned pastakeetmisõpetused soovitavad lisada kleepumise vältimiseks pastakeeduvette natuke õli, ei soovita professionaalid seda siiski teha. Pigem soovitatakse pasta kleepumist aidata vältida pasta segamisega keetmise ajal (vt. järgmist punkti). Lisaks võib õli muuta pasta pealispinna kastme jaoks liiga libedaks, mistõttu libiseb kaste pasta pealt maha ega kinnitu selle külge. Seega on parem õli mitte lisada.
6. Sega, sega, sega.
Pasta keetmisel pole mõistlik lahkuda poti juurest eriti kaugele ega sukelduda söögitegemise kõrval sotsiaalmeedia-maailma. Nimelt on pasta keetmisel koka oluline kohus valmivat pastat aidata, segades seda keetmise ajal vähemalt 2-3 korda. Muidugi võib pastat segada ka kogu keetmise aja, kui jaksu jätkub. Vastutasuks oma hoole ja püsivuse saad lõpptulemusena valmispasta, mis ei kleepu kokku.
7. Jälgi erinevate pastade keetmisaegu.
Kuna pastasorte on palju erinevaid, on erinevad ka nende keetmisajad. Keetmisaeg sõltub pasta kujust, hulgast ja tüübist (täistera, gluteenivaba, jne) ning seda on soovitatav enne söögivalmistamist pakendilt üle kontrollida. On hea teada, et täidetud pastasordid, näiteks ravioolid, tõusevad valmides pinnale ja jäävad sinna hulpima. Üldjoontes võib erinevate pastasortide keetmisel lähtuda järgmistest ajaorientiiridest.
– Värske pasta, eriti munapasta (fettucine, tagliatelle, lasagna): 3 – 5 min.
– Õhuke, kuiv durumjahust (munata) pasta (spaghettini, merekarbid, rotini): 6 – 9 min.
– Kuivad spaghetid vajavad keetmisaega tavaliselt 8 – 9 minutit, olenevalt konkreetsest brändist ja spaghettide jämedusest.
– Jäme, kuiv durumnisust (munata) pasta (penne, ziti, tortigioni, trofie): 12 – 15 min.
8. Testi pasta valmidusastet 2 minutit enne valmimisaega.
On küll tark tegu kontrollida pasta valmimisaega pakendilt, kuid ära arva, et see on pühakiri. Alusta pasta valmidusastme kontrollimist juba 2 minutit enne eeldatavat valmimisaega. Valmis pasta on hamba all vetruv (rahvakeeli al dente ehk hambale vastupanu osutav). Kui pastatüki keskel esineb aga n-ö „tooreid“ valgeid triipe või täppe, tähendab see seda, et pasta vajab veel veidi keetmist. Üle aja keenud pasta on aga seevastu väga pehme ja kipub lagunema.
9. Pane kõrvale väike tassitäis pastakeeduvett.
Kui pasta on valmis saanud, võta 2 sekundit, et teha üks väike lisatrikk, mille enamik kodukokkadest vahele jätavad. Nimelt, kui asud pastat nõrutama, jäta alles väike tassitäis pastakeeduvett. See tärkliserikas vesi sobib väga hästi selleks, et siduda pastat kastmega ning ka selleks, et lahjendada paksemaid kastmeid, et need potipõhja külge kinni ei jääks.
10. Kurna, ära loputa.
Kurna valmispasta ja lisa kaste. Samuti võid lisada nõrutatud pasta kastmepotti või -pannile. Ära unusta vajadusel kasutamast roa viimistlemiseks ka pastakeeduvett. Kreemjate köögiviljade baasil kastmete (nt tomatikastmete) puhul on võimalik tõsta pasta 1-2 minutit enne selle valmimisaja lõppu kuuma kastmesse paariks minutiks n-ö “järelvalmima”.
NB! Ära loputa nõrutatud pastat külma veega! (Seda muidugi juhul, kui sa just ei plaani kasutada pastat külmalt, näiteks pastasalatis.) Vastasel juhul eemaldab loputamine pasta pinnalt kõik vajaliku tärklise, mis aitab seda kastmega siduda. Ühtlasi uhub vesi minema ka osa pastasse imendunud soolast.
Bon appetit ja mõnusaid pastaroogade katsetusi!
Inspiratsiooni leidmiseks kiika ka Da Vinci Food e-poodi või tule leia oma lemmikud meie laiast pastaroogade valikust Da Vinci Pasta & Pizza restoranides!
